Euroopa parim sommeljee: Veinimaailm on värvikirevam kui neli riiki ja kuus viinamarja

6. märtsil toimub Tallinnas, Shang Shi restoranis, ajalooline õhtusöök, kus joogivaliku eest vastutavad kaks maailma absoluutsesse tippu kuuluvat sommeljeed – 2023. aasta maailmameister, lätlane Raimonds Tomson ja 2024. aasta Euroopa parim sommeljee, eestlane Mikk Parre.

Uurisime Mikult, kuidas uhke tiitel tema elu muutnud on, mida arvab eestlaste veiniteadlikkusest ning mis trendid valitsevad mujal maailmas.

Mikk, pool aastat tagasi võitsid sa Euroopa parima sommeljee tiitli – kas elu on endine või on midagi muutunud?

Üldjoontes ikka endine, kui siis, vaid veidi kiirem ning rohkem reisimist. Välismaalt on väga suur huvi erinevatel üritustel osalemiseks. Peab lihtsalt aega olema ja hoolikamalt planeerima, et jõuaks kõigega kaasas käia.

Kui tagasi vaatad, siis mis oli kõige suurem väljakutse Euroopa meistritiitli saavutamisel?

Kõige keerulisem sellise asja juures on vaimne ettevalmistus ja õige mentaalse seisundi saavutamine. Peab leidma õige balansi õppimise, töö ja pere vahel. Seda hetke, et kõik on väga keeruline, ei ole tegelikult olnud, pigem on mul realistlik taju, et kõike ei ole inimlikult võimalik ära õppida, seega peab tundma oma tugevusi ja nõrkusi ning keskenduma neile.

2023. aasta maailma parim sommeljee on lätlane Raimonds Tomson, kellega te Shang Shi restoranis 6. märtsil ka ühe põneva veiniõhtusöögi korraldate. Kuidas on väikese Baltikumi sommeljeed jõudnud viimastel aastatel maailma tippu?

Ma arvan, et meie eelis suurte veiniriikide ees on see, et kui prantslane kasvab üles ainult Prantsuse veiniga ja hispaanlane ainult Hispaania veiniga, siis meie, kes me oleme pärit riikidest, kus pole ajaloolist veinikultuuri, peame juba algusest peale õppima tundma kogu maailma. Lisaks on Baltikum väga kokkuhoidev ning toetav – meil on naaberriikide vahelised võistlused ja käime ka teiste suurriikide võistlustel.

Kui saaksid anda ühe soovituse Eesti inimestele, kes tahaksid veini paremini tundma õppida, siis mis see oleks?

Lähenege kõigele avatud meelega. Veinimaailm on oluliselt värvikirevam kui neli riiki ja kuus viinamarja. Ärge kartke veidraid viinamarju või tundmatuid riike –  avastage kõike! Kes asjadest natuke rohkem huvitub, siis Eestis on väga heal tasemel Sommeljeede kool, mille esimene aste sobib just neile inimesele, kellele meeldib vein, aga asjast veel ei tea ja tahaks õppida. Sealt võib ainult tõsise veinipisiku külge saada, nii et olge hoiatatud.

Kui mõtleme Eestis veinikultuurile täna ja viis aastat tagasi – kui palju on see vahepeal muutunud? Kas eestlased oskavad nüüd veini paremini hinnata?

Eestlaste veinihuvi kasvab aasta-aastalt üsna kiires tempos, mis on igati tore nähtus. Kas inimesed oskavad äkki veini paremini hinnata, seda on keeruline öelda, aga ma arvan, et Eesti veinisõber on viimase viie aastaga saanud oluliselt avatuma meele ning on valmis proovima uusi asju. Suuremad muutused võtavad muidugi kauem aega, aga iga väike samm on positiivne selles suunas, et meil tekiks tugevam joogikultuur üldiselt – et inimesed oskaksid pöörata kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu kvaliteedile. 

Kas on mõni levinud müüt või eksiarvamus veini kohta, mida tahaksid murda? Mis on see, mida inimesed kõige rohkem valesti mõistavad?

Mulle tundub, et paljud inimesed arvavad, et mida vanem ja küpsem vein, seda uhkem ja parem see on. See on väga suur müüt. 90% kõigist veinidest on mõeldud paari aasta jooksul tarbimiseks ning küpsemisest või vananemisest üldjuhul kasu ei saa. Ei ole kindlasti mõtet supermarketist vein osta ning see “keldrisse” õiget aega ootama panna. Küpsedes muutuvad paremaks ikkagi vähesed veinid, mis peavad vastama teatud kriteeriumile ning lisaks kõige muule, peavad sel juhul küpsema ka väga õigetes tingimustes. Seega, algajal ei soovitaks kindlasti veinikeldrit ehitama hakata. 

Kui räägime täiuslikust õhtusöögist – kas on mõni toit ja vein, mis alati ideaalselt kokku sobivad? Või hoopis ootamatu kombinatsioon, mis üllatab? Ja mis kindlasti kokku ei sobi?

Väga alahinnatud kooslused on minu hinnangul soolase ja magusa kokku sobitamine. Sinihallitusjuust ning väärikas dessertveini Sauternes või Tokaj piirkondades on absoluutselt maagiline kooslus. 

Paljud arvavad, et sommeljeede töö on lihtsalt veinide degusteerimine. Mis on tegelikult see osa, mida sinu töös kõige rohkem alahinnatakse või tähele ei panda?

Veinide degusteerimine on küll oluline, kuid moodustab vaid väga väikese osa sommeljee igapäevatööst. Suurem osa tööst möödub siiski Exceli tabelite ning kalkulatsioonide vahel. Äriline aspekt on kindlasti kõige alahinnatum osa sommeljee tööst. Sobivas kohas, kus sommeljee töö vajalik on, on just tema see mees või naine, kes suudab kõige rohkem ettevõtte äriedu suunata ja mõjutada. 

Kui räägime veinimaailma tulevikust, siis kas oled märganud uusi trende või suundi, mis võiksid lähiaastatel eriti populaarseks saada? Kas looduslikud ja biodünaamilised veinid, uued piirkonnad, midagi muud?

Maailmas on suurimaks trendiks kindlasti alkoholivabad ning madalama alkoholisisaldusega veinid. Kogu maailm liigub tervislikuma elukeskonna poole ning sama rada käib ka veinimaailm. Samal lainel on populaarsust kogumas ka veinipudelile alternatiivsed pakendid, näiteks bag-in-a-box ning alumiinimupurgis vein, mis on keskkonnale väiksema jalajäljega ning tihti ka tarbimiseks mugavamad. Trendikatest veinipiirkondadest on maailmas käimas hetkel vana taasavastamine, seega löövad hetkel laineid iidsed veiniriigid nagu Gruusia ja Kreeka, mis on vahepeal suhteliselt unustustehõlma vajunud. 

Kui peaksid valima ühe veini, mida iga inimene võiks vähemalt korra elus proovida, siis mis see oleks ja miks?

Chateau Rayas. See vein on pärit piirkonnast, millest ma ülemäära palju ei arva, Chateauneuf-du-Pape’st, kuid mis asub täiesti omaette tasandil oma elegantsi, maitsesügavuse ning komplekssusega. See on üks nendest veinidest, mis paneb sind kogu veinimaailma teistsuguse pilguga vaatama. Tõeline meditatsioonivein. 

Kas on mõni suur unistus, mida tahaksid oma karjääris või isiklikus elus veel täide viia?

Kindlasti – ma sooviks avastada põnevat Jaapani Sake maailma, mis on Eestis veel äärmiselt lapsekingades ning lisaks tunduks tulevikus põnev ka ise veinivalmistamise vallas kätt proovida.   

Lõpetuseks – kui saaksid veeta ühe õhtu ükskõik kellega maailmas, nautides suurepärast veini ja toitu, siis kellega ja kus see õhtu toimuks?

See keegi on mul omas kodus juba olemas, ükski kuulsus mind ei kõneta. Aga kui fantaseerida koha osas, siis ma valiks ühe restorani oma bucket listist, näiteks Sukiyabashi Jiro, Central või Asador Etxebarri ja naudiks ühte tõeliselt meeldejäävat õhtusööki seal. 

Sommeljeed näitavad oma oskusi juba sel neljapäeval toimuval õhtusöögil Shang Shis, kus 7-käigulise õhtusöögi juurde serveeritakse maailma parimaid Riesling’uid.