thumb image

YliCool peakokk Urpo Reinthal: tegime söögikoha, kus nii emadel kui lastel on hea olla

Helistan kohvik-lounge YliCool peakokk Urpo Reinthalile ühel päikselisel pärastlõunal. Restorani looja ja vaimne juht Urpo on mees nagu orkester. Vajadusel psühholoog, sotsiaaltöötaja, koristaja, nõudepesija, varustaja, õhtujuht, remondimees või miks mitte ka lapsehoidja. Nii kirjeldavad kirglikku toidu kunstnikku Urpot meeskonnaliikmed. Tõepoolest, kõne reipalt vastu võtnud Urpo juba teatabki telefonis: “Olen turul värskeid toorained ostmas!”

Kust tekkis YliCooli pererestorani idee ja mis tähendust nimi kannab?

 “Mind inspireerib igapäevaselt väga palju minu enda pere. Perekonnaga linna peal jalutades tuleb ikka ette,  et soovid ühiselt välja sööma minna. Isegi kui laps on alles väike. Nii tekkiski mõte teha söögikoht, kus emadel ja nende lastel on mugav olla, sest olemas on suur laste mängutuba, ema ja lapse tuba ning isegi beebimenüü.”

“Mäletan, et kohvik-loungile nime saamiseks korraldasime oma tuttavate ringkonnas vahva nimekonkurssi. Oli erinevaid mõtteid, mille hulgas siis ka YliCool. Nimel on mitmeid tähendusi. Esiteks asub kohvik ülikooli tänaval, mis sarnaneb mõneti YliCoolile.  Logo vaadates on aga märgata, et seal on kaks üksteisesse põimunud o-tähte, mis moodustavad nii lõpmatuse märgi kui teisalt  külili kaheksa, mis on omakorda meie aadress Tartus ehk ülikooli 8. Kuna toitlustus- ja restoranimaailm on omajagu kunst ja katsetamine, siis leian, et see nimi annab meile justkui kunstilise vabaduse teha asju omamoodi, ülilahedalt. Saame teha kõiki asju teisiti, mitte nagu tavaliselt.”

Ylicool peakokk Urpo Reinthal

 

 

Miks olete otsustanud ka pimeõhtusöökidega inimesi üllatada?

 Tegemist on gurmeeõhtusöögiga, kus tavapäraselt pakume 7-8 käiku. Inimeste silmad seotakse kinni ja tuled tehakse hämaramaks. Iga käigu juurde pakume erinevaid kokteile. Me ei taha pakkuda traditsioonilist veinivalikut roogade juurde, vaid soovime üllatada inimesi põneva kokteilivalikuga. Nii on inimestel võimalik ära arvata nii söögi-kui joogikomponendid. Elava muusikaga üritus kestab tavaliselt 4-5 tundi, mille jooksul saab meie külaline kogeda laialdasi maitseid oma meeltel. Iga käigu järgselt on lõbus arutelu, kus proovitakse ära arvata, mida parajasti söödi. See on üldiselt väga meeleolukas, sest nii mõnelgi korral ollakse üllatunud  stiilis – ma ju ei söö seda. Tahame inimeste maitsemeeli avardada. Kuna nad ei näe, mida  nad söövad, siis on hiljem palju nalja. Tuleb isegi ette olukordi, kus arvatakse, et süüakse kala, aga tegelikult söödi liha. See tõestabki, et inimese nägemine ja maitsmismeel eksitavad üksteist. Kui inimene näeb, mida ta sööb, siis tekib tal eeldus, kui ei näe, siis vaid tunnetab.

 

Kasutate oma menüüde tegemisel palju eestimaist ja värsket toorainet. Kas see on Eesti restoranide üleüldine suundumus?

 Restoranimaailmas on suunitlused erinevad. Meie paneme tõepoolest rõhku kohalikele väiketootjatele, kelle käest saame igapäevaselt oma lihad, kalad, köögi- ja puuviljad. Samuti vahetame vastavalt hooajale ka menüüd, et tagada vaheldusrikkus ja tooraine puhtus. Meie köögi moto on – teeme kõik ise. Küpsetame ise saiasid, teeme kohapeal jäätist ehk et poolfabrikaate me ei kasuta. Meile meeldib ka palju katsetada uute ideede ja maitsetega köögis. Teinekord paneme oma loomingu tulemi ka kohe menüüsse päevaprae alla ja kui see osutub populaarseks, siis jätame menüüsse sisse. Tahame olla tervislikult kaasaaegsed.

Mul on hea meel näha, et restoranid on muutumas aina kliendisõbalikumaks ja vastavalt võimalusele ka Eesti tooraine kesksemaks. Kliendisõbralikkuse all pean silmas, et ollakse oma menüüde tegemisel mitmekülgsed – maitseelamusi leiab nii vegan, piima- kui teraviljatalumatusega inimene.

Broneeri siit

 

Mida tähistab menüüs YliCooli klassika?

Alates restorani loomise hetkest on meil välja kujunenud road, mis on külastajate lemmikud. Oleme tahtnud neid armastatud toite menüüs edasi hoida ja  seepärast nimetamegi neid YliCooli klassikateks. Valikus on näiteks vürtsikas põdrasupp, sinimerekarbid, pasta ilma pastata, suitsune sea sisefilee ja kirju koer.

 

Mida Te ise restorani minnes armastate süüa?

Üks asi on kindel, et tellin kui see menüüs on! Selleks on creme brülee. Tahan ära proovida. On olnud erinevaid variante: olen saanud väga halba ja väga head creme brüleed. Mulle endale väga meeldib seda magustoitu teha ja seepärast- ehkki ma pole tegelikult üldse magusasõber- tellin alati.

You may also like...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga